XII teema: kasutusjuhendid

Kaustusjuhendi loomisel on oluline selle informatiivsus ning inimesed eelistavad erinevaid viise ( tekst, pilt ja/või video). Sellest lähtudes tuleb iga projekti ja kliendi puhul vajadusel erinevalt toimida.

Teksti puhul tasuks alati juurde lisada olukorda näitavad pildid. Ikkagist pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Ainult teksiga piirdunud juhendis võib kergelt midagi kahe silma vahele jääda, mistõttu lõpptulemus pole päris see, mida on soovitud. Teksti puhul on mugav see, et selle saab välja printida ja sellega kuskile joosta või siis tekstis olevaid termineid ja muid sõnu lihtsamini otsida.

Videos on võimalik kõike, kuidas tehti ja mis tulemus peab olema,  täpselt näha. Nende säilitamine on muidugi omaette küsimus. Suuremate süsteemide puhul võib nende videote hulk ja maht tublisti kasvada ning uduste, madala resolutsiooniga videotega pole kellegil midagi peale hakata.

Kokkuvõtteks on ideaalne, kui kasutusjuhend on mõlemas formaadis. Kahjuks peab teatud valikud tegema, kas siis näiteks raha, aja või mõlema pärast. Lähtudes kliendi eelistustest tuleb neist üks valida.

Ülesanne: https://veebiarendus.wordpress.com/2015/04/20/xii-teema-kasutusjuhendid/

XI teema: avalikustamine, õiguslikud aspektid ja haldamine

Valisin võrdluse jaoks välja hortes.ee tellimustingimuse ja kaup24.ee ostutingimused.

Peamine info, mis mõlemas käsitletakse on seotud hindadega, kauba kohale toimetamisega, kauba vahetamisega, kauba tagastamisega ja isikuandmete käsitlemisega. Suurim erinevus neil on, et kaup24 tingimusi on kergem lugeda selle vormistuse pärast. Numeratsiooni kasutamine võimaldab viidata vajadusel erinevatele punktidele

Minu, kui tarbija jaoks on kasutustingimused e-poodide juures olulised just nendes oleva informatsiooni tõttu. Kindlasti pakub huvi kohaletoimetamine, garantii, vahest ehk lepingust taganemine või kauba vahetamine.

 

Ülesanne:https://veebiarendus.wordpress.com/2015/04/13/xi-teema-avalikustamine-oiguslikud-aspektid-ja-haldamine/

VIII teema: Otsingumootorid

TYPO3’le on sitemapi väga lihtne teha xml kujul. Näiteks saab kasutada dd_googlesitemap teeki (http://typo3.org/extensions/repository/view/dd_googlesitemap).  Kui see teek on tööle pandud, siis sitemapi nägemiseks tuleb minna lehele minudomeen.ee/?eID=dd_googlesitemap. Näite töötavast versioonist leiab greenyst – http://greeny.cs.tlu.ee/~ivo/typo3/?eID=dd_googlesitemap

SEO ehk Search engine optimization on vajalik, et asutuse, ettevõtte või mõne muu veebisait oleks kergemini leitav otsingumootoritele. Peale metaandmete ja päiste kasutamise saab parandada ka veebilehe aadressi. Hea on kasutada URL’is sõnu või termineid, mis kirjeldavad antud lehte ning vältida huvitavaid sümboleid, numbreid ja id’si.

Mida selgem on veebisaidi struktuur, seda lihtsam on seal orjenteeruda. Selgusega ei tohi minna ka liiga suureks. See tähendab, et tasuks vältida suuri alampuid, näiteks /kaust1/kaust2/kaust3/…/kaustn. Lisaks tasub vältida selliseid kaustade nimesi, mis pole nendes oleva sisuga üldse seotud.

 

Ülesanne: https://veebiarendus.wordpress.com/2015/03/23/viii-teema-otsingumootorid/

VII teema: kujunduse malli paigaldamine

TYPO3 jaoks on kujundusmalle suhteliselt raske leida. Kindlasti kuskil netiavarustes kellegil on midagi riputatud ülesse aga vähemalt mul ei õnnestunud leida ühtegi.

Seetõttu mainin ära, kuidas tõsta template üle TYPO3. Hetkel saab kasutada kolme tüüpi template süsteeme – traditional, TemplaVoila ja Fluid.

Traditional on olnud TYPO3’s juba algusest peale. Sisuliselt kasutatakse html’is markereid ja alamtükke, mis algavad ja lõppevad ### märgiga.

TemplaVoila on lisamoodul TYPO3’le. See kasutab rohkem Typoscripti ning võimaldab veidike rohkem dünaamilisi lehti teha. Tema miinuseks on, et suuremate veebisaitide puhul võib ta aeglaseks jääda.

Fluid on kõige viimane ja uuem template süsteem, mis on TYPO3 sisse ehitatud. Erinevalt Traditional süsteemist, mis on suhteliselt staatilise loomuga, fluid eraldab vaatamise loogikast.

Ise olen kasutanud nii Traditional’i kui ka Fluid’it ning viimane võimaldab tunduvalt rohkem teha ja annab suurema vabaduse. Lisaks meeldib mulle kõige rohkem selle loogika.

 

Eijkman, R. (kuupäev puudub) TYPO3 Template tutorial: Fluid, Templavoila, Traditional Loetud aadressil http://typo3buddy.com/typo3-template-tutorial/

Ülesanne: https://veebiarendus.wordpress.com/2015/03/09/vii-teema-kujunduse-malli-paigaldamine/

VI teema: CMSi paigaldamine

Greeny serverisse paigaldasin TYPO3 sisuhaldussüsteemi koos sellega kaasas oleva näite lehe, mille leiab http://greeny.cs.tlu.ee/~ivo/typo3

Kuna üks ülesande nõuetest oli, et administraatori kaust on ära kaitstud, siis lihtsuse mõttes leiab admin kausta http://greeny.cs.tlu.ee/~ivo/typo3/typo3

 

Ülesanne: https://veebiarendus.wordpress.com/2015/03/02/vi-teema-cmsi-paigaldamine/

V teema: Turvalisus

Paar huvitavat viga leidsin TYPO3 versioonidest. Näiteks front-end kasutaja autentimisest mõõda pääsemine. Selleks piisab ainult teada kasutajanime. Kõige lihtsam lahendus on see TYPO3 versioon ära uuendada. Alternatiiv on kasutada shell skripti või diff faili.

Hummel, H. (2015) Authentication Bypass in TYPO3 CMS 4.5 Loetud aadressil https://typo3.org/teams/security/security-bulletins/typo3-core/typo3-core-sa-2015-001/

Ülesanne: https://veebiarendus.wordpress.com/2015/02/23/v-teema-turvalisus/

IV teema: CMS

WordPress või TYPO3?

Worpress on oma loomult blogi tüüpi. Seda on lihtne ülesse seada, ei vaja erilisi teadmisi PHP’st ega HTML’ist. WordPressile leiab kergelt normaalse kujunduse vastava litsentsiga. Oma lihtsuse juures vajab ta millegi rohkema tegemiseks lisa mooduleid.

TYPO3 valides peab olema valmis õppima ja aega investeerima, sest tegemist on sisuhaldussüsteemiga, mida pole just lihtne õppida. Kindlasti ei soovita seda algajatele. Antud CMS on mõeldud rohkem ettevõtte tasemele. TYPO3 pikad toe ajad toovad stabiilsust. Täieliku nimekirja TYPO3 võimalustest leiab aadressilt http://typo3.org/typo3-cms/key-features/complete-feature-list/

Olenevalt lehe tüübist tuleb ka vastav CMS valida. Blogi jaoks pole väga mõtet TYPO3 ülesse seada. Samas suuremate ja spetsiifilisemate veebisaitide puhul on TYPO3 hea paindlik süsteem.

 

Ülesanne: https://veebiarendus.wordpress.com/2015/02/16/iv-teema-cms/

III teema: veebisaidi nõuded, dokumenteerimine

Äkki saab veebisaidi asendada hoopis Facebooki lehega? Millised on eelised/puudused ja kas mingite valdkondade puhul see isegi töötaks? Too kindlasti näiteid!

Võrreldes veebisaiti on Facebooki leht odavam, lihtsam üleval pidada ning mis kõige olulisem, saad pidevalt suhelda sihtgrupiga. Ainult Facebookiga saab näiteks hakkama toitlustusega tegelev ettevõtte, iseküsimus, kas see kasulik on.

Veebisaidil on jällegi suurem vabadus teha oma kujunduse sellisena nagu soov on. Sellega kaasneb kindlasti haldamine, mis nõuab jällegi vaeva, aega ja raha.  Oma veebisaidiga ettevõtte on inimestele kindlasti usutavam, kui ainult Facebooki lehega ettevõtte.

Üldiselt on mõistlik teha veebisait ning vajadusel mõni sotsiaalmeedia kõrvale, et lihtsamini ennast näidata sihtgrupile. Tasub ka mõelda, kas sihtgrupp kasutab üldse sotsiaalmeediat.

 

Ülesanne: https://veebiarendus.wordpress.com/2015/02/09/iii-teema-veebisaidi-nouded-dokumenteerimine/

II teema: veebimajutus

HTTP ohud ja HTTPS vajalikkus? Kui kulukas see on ja mis võimalusi veebimajutused pakuvad?

HTTP põhiline oht on selles, et sellel jooksev info pole krüpteeritud, mis võimaldab kolmandal osapoolel lihtsalt teada saada HTTP’l liikuvale informatsioonile. HTTPS’i puhul on informatsioon krüpteeritud. Ainuke, mida sealt võib kolmas osapool teada saada on, et ühendus toimub. Seetõttu on HTTPS’i kasutamine äärmiselt oluline kohtades, kus liigub tundliku informatsiooni (näiteks e-poed).

HTTPS võib mõjutada lehe laadimise kiirust, mis on tingitud sellest, et iga ühendamisega peab päringu autentsust uuesti kinnitama. Mõne lahendusena pakutakse välja päringutele lisada keep-alive päis, mis võimaldab ühendust uuesti kasutada. Kuigi lehe laadimise kiirus on oluline, on lehe turvalisus veelgi olulisem.

Asjalikumad teenusepakkujad pakuvad võimalust osta SSL’i sertifikaati, millede hinnad algavad umbes 15 eurost (oleneb tüübist muidugi) aastas. Peamiselt pakutakse kolme tüüpi sertifikaate (tavaline, wildcard ja Extended validation) ning antakse valida mõnede sertifikaati pakkuvate asutuste vahel.

 

Dotson, J. (2007) HTTP vs. HTTPS: What’s the Difference? Loetud aadressil http://www.biztechmagazine.com/article/2007/07/http-vs-https

Hume, D. (2014) HTTP vs HTTPS performance comparison Loetud aadressil http://deanhume.com/home/blogpost/http-vs-https-performance-comparison/8107

Ülesanne: https://veebiarendus.wordpress.com/2015/02/02/ii-teema-veebimajutus/

Praktikum 7-8: Keynote ja google esitlused

Keynote esitlus: https://www.dropbox.com/sh/y2tl0f3zms17ilw/-JvXxCPIMM

Ja sama esitlus googles: https://docs.google.com/presentation/d/1BnDAnipQTxioIKI5zWQglZIhxrCSPRKgi_q7OtKky6o/edit?usp=sharing